Ettevõtja saab käibemaksukohustuslase numbri nüüd automaatselt

Maksu- ja tolliamet (MTA) kaasajastas käibemaksukohustuslase registreerimise teenuse, mis võimaldab kõik toimingud teha e-maksuametis/e-tollis ning saada automaatselt vastus oma registreerimistaotlusele.

Igal kuul registreeritakse käibemaksukohustuslaste registrisse (KMKR) ligi 950 isikut ning kustutamise avaldusi laekub 600 ümber. Uus e-teenus muudab käibemaksukohustuslaseks registreerimise usaldusväärse maksumaksja jaoks senisest lihtsamaks ja menetluse kiiremaks, sest registreerimise aluseks olev automaatne riskide hindamine on tehtud juba enne avalduse esitamist.

„Nii saab korras maksuajalooga ettevõtja käibemaksukohustuslase numbri kohe, kui on avalduse esitanud ja märkinud ära soovitud registreerimise kuupäeva,“ selgitas MTA teenindusosakonna juhataja Triin Raaper. See tähendab ettevõtja jaoks olulist ajalist kokkuhoidu, sest pole vaja külastada bürood ja numbri saab oluliselt kiiremini kui varem.

Esmakordselt ettevõtlusega alustajatel tuleb küll arvestada sellega, et neil tuleb vastata mõnele täpsustavale küsimusele, aga seda saab samuti teha mugavalt sealsamas elektroonses keskkonnas. Amet pakub ka alustavatele ettevõtjatele nõustamist, et uued maksumaksjad saaksid juba registreerimisel vajaliku info maksude deklareerimise ja tasumise kohta.

Käibemaksukohustuslase numbri saamiseks tuleb siseneda e-maksuametisse/e-tolli. Seejärel tuleb lisada volitus „KMKR avalduse esitamine“, ka juhatuse liige peab ennast volitama, samuti saab õiguse numbri esitamiseks anda kellelegi teisele. „Edasi tuleb lisada info oma ettevõtte kohta ning seejärel juba kas kuvatakse number või kui me soovime avalduse veel üle vaadata, siis ka mõni päev oodata,“ lisas Raaper.

Lisaks registreerimise avaldustele saab uue lahenduse abil esitada ka teisi käibemaksukohustuslase registriga seotud avalduste liike, v.a käibemaksugrupi registreerimise ja kustutamise avaldusi.

Loe edasi: EMTA kodulehelt.

Ettevõtete finantsanalüüs

Pakume uue teenusena ettevõtetele finantsanalüüsi, mis aitab omanikel paremaid juhtimisotsuseid teha ja näha, kas “laev tüürib õiges suunas”. Analüüsiks kasutatakse erinevaid meetodeid ja leitakse suhtarve, mis aitavad näha ettevõtte kasumlikust, efektiivsust, maksevõimet ja millised oleks võimalused laenu saamiseks. Ainult arvepidamine seda ei võimalda ning mis kasu õieti on numbritest aastaaruandes, kui ettevõtte juhil finantsanalüüsi võime puudub? Ulatame siinjuures oma abikäe.

Võta meiega ühendust…

Mis on valitsuse kavandatav ettevõtluskonto?

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile ettevõtluskonto seaduse eelnõu. Ettevõtluskonto on täielikult aruandlusevaba ning soodne, 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

“Maailma majandusfoorumi värske aruande kohaselt on Eesti kõige ettevõtlikum riik Euroopas, kuid me ei tohi loorberitele puhkama jääda,” ütles rahandusminister Sven Sester ja lisas, et bürokraatiavaba ja madalama maksumääraga ettevõtluskonto teeb väikeettevõtluse Eestis veel lihtsamaks ja mugavamaks ning aitab nii meil oma edumaad hoida. Ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ning kulutama aega raamatupidamisele. Maksude tasumine toimub pangas avatud ettevõtluskonto vahendusel. Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Kui tasutud summa ületab nõutud sotsiaalmaksu miinimumkohustust, kaasneb isikul sellega õigus ravikindlustusele.

Loodav ettevõtlusvorm on mõeldud eeskätt ettevõtlusega alustajatele ning ka neile, kes täna teistele inimestele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Samuti neile ettevõtjatele, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu kulud raamatupidamisele ei tasu ära. Ettevõtluskonto annab lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja.

Ettevõtluskonto kontseptsiooni väljatöötamine on valitsuse tegevusprogrammi eesmärk väikeettevõtluse atraktiivsemaks muutmiseks ning aruandluse lihtsustamiseks.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Allikas: Rahandusministeerium

Kes kannab kodukontori kulutused?

Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 märgib, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks TLS-i §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. TLS-i §-s 5 on toodud töölepingus kohustuslikult kajastamisele kuuluvad andmed, kusjuures ühe kohustusliku tingimusena tuleb näidata töö tegemise koht.

Kas tööks vajalikud töövahendid (nt arvuti, tarkvara, internet) ja töökohaks vajaliku laua ja tooli peab soetama töötaja oma kulude arvel või ikkagi tööandja ning kas korteri kommunaalteenuste kulu tuleb tervikuna kanda ainult töötajal. Seda küsimust selgitab TLS, mille § 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu.

Lisaks näeb tulumaksuseaduse (TMS) § 12 lg 3 ette, et füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei peeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette tööandja kohustused ohutu töökeskkonna tagamiseks, kusjuures selle seaduse § 121 lg 3 sätestab, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Seega peaksid tööandja ja töötaja kirjalikult kokku leppima töötaja kodus töötamise tingimused, tööandja kohustused töökoha sisustamisel ja töötajal tekkinud kulude (nt kommunaalkulud) hüvitamine.

Eriti oluline on kokku leppida, et töötaja annab teatud osa oma eluruumist (näiteks ühe toa või teatud ruumid) tööandja valdusse, et tööandja saaks töökoha sisustamiseks ja sidepidamiseks tehtud kulutusi lugeda oma ettevõtlusega seotud kuludeks. Maksimaalselt lubatakse kanda kuludeks 50%. Kui ostetakse näiteks lamp töö tegemiseks ja see kantakse tervikuna kuluks, siis tuleks ka tagada, et seda kasutatakse 100% ainult töötegemiseks.

​Mis on mikroettevõte ja mis on muutunud majandusaasta aruande esitamises?

Mikroettevõte on osaühing, mille näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja mille müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.

Mikroettevõtjatel on vähenud bilansi ja kasumiaruannete kirjete arv ja aastaaruande lisades tuleb avalikustada vaid seaduses nimetatud informatsioon (kuni kolm lisa).

Meie hinnad mikroettevõtete majandusaasta aruannetele algavad 35 eurot. Hindadele lisandub km.

Küsi lisainfot info@eraamatupidaja.ee

Maksumuudatused 2017 aastal

Maksumuudatused 2017 aastal

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
  • Maksuvaba tulu on 180 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
  • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot (2016. aastal kehtinud 390 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 139,75 eurot kuus
  • Miinimumpalk 470 eurot kuus või 2,78 eurot tunnis (bruto).

INF 14
Tuleb esitada 1.veebruariks, deklareerida isikliku auto kasutamise hüvitis nagu varemgi, kuid nüüd lisaks ka tööandja poolt makstud tasemekoolituse kulud.

Tööandja makstava haigushüvitise 2. ja 3. päeva sotsiaalmaksuvabastus
Tööandja peab maksma haigushüvitist 4-8. töövõimetuspäeva eest, 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Seda tasu sotsiaalmaksuga ei maksustata. Kui tööandja otsustab rohkem maksta, siis kuni töötaja keskmise töötasu ulatuses samuti sotsiaalmaksuga ei maksustata. 1.-3. tööpäev on tasustamata ja seda kohustust tööandjale pandud jätkuvalt ei ole. Küll anti nüüd tööandjale täiendav soodustus, kui otsustatakse kompenseerida ka 2.-3. haiguspäev, siis saab seda teha sotsiaalmaksuvabalt, kuni töötaja keskmise töötasu ulatuses.

Uuest aastast tuleb riigiga hakata arveldama e-arvetega

Praegu on riigiga arveldavatel ettevõtetel just õige aeg üle vaadata oma raamatupidamise korraldus, et oleks piisavalt aega ettevalmistuseks e-arvetele üleminekuks. Enamus kaasaegseid raamatupidamistarkvarasid pakub võimalust e-arve saatmiseks, kus kogu käitlemine toimub elektrooniliselt – arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. E-arvet saab koostada ja saata ka teenusepakkuja kaudu.

Alates 2017. aasta algusest peab avalikule sektorile esitatav arve nii kauba müümisel kui teenuse osutamisel olema e-arve.

Eelnõuga saab tutvuda siin: Riigikogu.ee

Maksumäärad 2016. aastal

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Maksuvaba tulu on 170 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
  • Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 390 eurot (2015. aastal kehtinud 355 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 128,70 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6%, tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
  • Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%.
  • Tōuseb töötasu alammäär. Kui 2015. aastal oli töötasu tunnitasu alammääraks 2,34 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot, siis 2016. aasta 1. jaanuarist on tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot.
  • 2015. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2016. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2016). Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2015. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2015. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2015. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2016).

Allikas: www.emta.ee

Olulisemad palgamaksude muudatused aastal 2015

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
  • Maksuvaba tulu on 154 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
  • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 220 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad)
  • Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 355 eurot (2014. aastal kehtinud 320 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 117,15 eurot kuus
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%), tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%)
  • Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%

2014. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2015. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. veebruar 2015). Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2014. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2014. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2014. aasta detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 12. jaanuar 2015).

Sõiduauto soetamine ja kasutusrent. 50% käibemaks.

Alates 01.12.2014 saab ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutusrendile võtmisel ning sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel maha arvata ainult 50% sisendkäibemaksust. Kui maksukohustuslane lähtub sisendkäibemaksu mahaarvamisel KMS § 29 lõikest 4 (ettevõtlus ja mitteettevõtlus) ja tema sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus on alla 50%, saab sisendkäibemaksu maha arvata vastavalt sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele. Kui üheaegselt on maksustatav ja maksuvaba käive, siis vastavalt maksustatava käibe osatähtsusele (KMS § 32), kuid mitte rohkem kui 50%.

Näiteks: ettevõtte sõiduautot kasutatakse 30% mitteettevõtluseks ja 70% ettevõtluseks, saab seaduse järgi sisendkäibemaksuks arvestada 50 %. Kui 30% kasutatakse ettevõtluseks ja 70% mitteettevõtluseks, tuleb sisendkäibemaksuks arvestada 30%.