Maksukäitumise hinnangute e-teenus

Maksukäitumise hinnangud on uus e-teenus ettevõttele oma maksukäitumise kohta tagasiside ja info saamiseks MTAlt. Teenus aitab ettevõtjal oma maksuasjad korras hoida. Teenus põhineb ettevõtte esitatud andmete MTA analüüsil.

Maksukäitumise hinnangutes saab kasutaja andmeid Eestis registreeritud ettevõtjate kohta. Teenus koondab ühte keskkonda avalikud andmed, mille kogumiseks peab praegu tegema mitu päringut MTA infosüsteemidesse.

Maksukäitumise hinnangutes on kõigile kättesaadavad järgmised avalikud andmed iga ettevõtja kohta: käibemaksukohustuslaseks registreerimise info, võla olemasolu, väljastatud tegevus- ja tolliload ning viimase nelja kvartali tasutud maksud, töötajate arv ja käive.

Ettevõtja näeb hinnanguid viimase 12 kuu kohta. Hinnangute ajalugu hakatakse kuvama alates jaanuarist 2020. Hinnanguid ja andmeid uuendatakse reeglina üks kord ööpäevas. Erinevatel andmetel ja hinnangute näitajatel on oma uuenemise reeglid.

Teenuse kasutamine on vabatahtlik. Eesmärk on anda ettevõttele tagasisidet tema maksukäitumisest. Vahetu tagasiside võimaldab ettevõtjal puudused aegsasti kõrvaldada ning ei pea tundma muret, kas MTA-l võib tekkida talle etteheiteid. Kui maksukäitumise hinnangute e-teenuse abil ettevõtja oma käitumist kohendab, siis on see kõige efektiivsem lahendus nii ettevõtjale endale kui ka MTA-le.

Uuri lähemalt: www.emta.ee

Väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus

COVID-19 puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus. Riik on tulnud mikro- ja väikeettevõtjatele appi ning jagab lahkesti raskustesse sattunud ettevõttetele toetust. Toetuse eesmärk on ühekordse tagastamatut abi andmine väikeettevõtjtele COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse andmise oodatav tulemus on väikeettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.

Toetusel on kaks klassifikatsiooni käibe järgi:

  • Toetuse suurus ühe väikeettevõtja kohta, kelle 2019. aasta majandusaasta käive või vähem kui aasta tegutsenud väikeettevõtja puhul tegutsemisaja käive oli suurem kui 20 000 ja väiksem kui 40 000 eurot, on 3000 eurot.
  • Toetuse suurus ühe väikeettevõtja kohta, kelle 2019. aasta majandusaasta käive oli suurem või võrdne kui 40 000 ja väiksem kui 100 000 eurot ja kelle 2020. a märtsi või aprilli käibe langus oli võrreldes 2019. a sama kuu käibega vähemalt 30 protsenti, on 5000 eurot.

Tingimused toetuse saamiseks on järgnevad:

  • ettevõtte majandustegevus on negatiivselt mõjutatud COVID-19 puhangust tingitud erandlike asjaolude tõttu;
  • toetust saab taotleda üks kord, registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja (FIE);
  • taotlejal on töötamise registri andmetel 01.03.2020. a seisuga 1 kuni 49 töölepingulist töötajat (täistööajale taandatult);
  • ettevõtte põhitegevusala ei kuulu välistatud tegevuste hulka: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); majutus ja toitlustus (EMTAK jagu I 551, 552, 553, 56 (va.5629)); reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus (EMTAK jagu N 79).
  • puuduvad 12.03.2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud;
  • toetuse taotlemise ajal puuduvad taotlejal tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded;
  • 2019. a käive oli minimaalselt 20 000 ja maksimaalselt 100 000 eurot;
  • juhul kui 2019 a. käive oli minimaalselt 40 000 ja maksimaalselt 100 000 eurot, siis 2020a. märtsi või aprilli käibe langus on võrreldes 2019. a. sama kuu käibega vähemalt 30%; Taotlemise hetkeks peavad olema deklaratsioonid esitatud.
  • juhul kui eelmises punktis nimetatud väikeettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. aasta märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete alusel võrreldes ettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 30 protsenti.
  • käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks väikeettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed;
  • taotlejal puudusid ajatamata võlgnevused riiklike maksude osas seisuga 12.03.2020;
  • puuduvad esitamata maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded, mille esitamise kohustus on saabunud;
  • taotlejale COVID-19 raamistiku alusel antud abi koos määruse alusel taotletava toetusega ei ületa 800 000 eurot;
  • taotleja ei olnud raskustes ettevõtja seisuga 31.12.2019.a;
  • taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
  • juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas, kui maksmise tähtaeg on saabunud;
  • taotleja ei ole toetust saanud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministeri määruse „COVID-19 viiruse puhangust negatiivselt mõjutatud turismisektori kahjude hüvitamise toetus“ alusel

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemine saare ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimub eraldi, et kindlustada toetuse jõudmine nende piirkondade ettevõteteni. Teie jaoks on eraldi taotlusvorm, palun valige kindlasti see.

Saare või Ida-Virumaa ettevõte on Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu, Manija saarel või Ida-Virumaal tegevuskohta omav ettevõtja. Ettevõtja tegevuskoha tõenduseks on äriühingute puhul, töötajate registri väljavõte, milles on kajastatud vähemalt ühe töötaja asumine nimetatud piirkonnas seisuga 1. märts 2020. a. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, võetakse tegevukohana Äriregistris registreerimise aadressi.

Toetuse taotlemine on jooksev kuni eraldatud eelarve vahendite lõppemiseni. Taotlusi hinnatakse vastavushindamisena.

Taotlemiseks tuleb esitada

  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2019.
  • Juhul kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2019.
  • Alla aasta tegutsenud väikeettevõtja puhul kasumiaruanne ja bilanss seisuga 29.02.2020.
  • Kontserni liikmete skeem.
  • Töötamise registri väljavõte seisuga 01.03.2020 (esitama peavad ainult saartel või Ida-Viru maakonnas tegutsevad äriühingud).
  • Taotleja bilanss ja kasumiarunne seisuga 29.02.2019 (all aasta tegutsenud ettevõtte puhul);
  • Taotleja kasumisaruanded käibelanguse tõendamiseks märts/aprill 2019 vs märts/aprill 2020 (juhul kui taotleja käive ei ole maksustatav käibemaksuga);
  • Toetuse saamisel tuleb säilitada kuludokumendid ja olla valmis EASile aru andma.

    Esita taotlus www.eas.ee

    Kogueelarve on 10 000 000€ (sh. saarte ettevõtetele 500 000€ ja Ida-Virumaa ettevõtetele 500 000€)

    Töötasu hüvitis

    Selleks, et inimesed ei jääks palgata, ettevõtted ei peaks koondama või oma uksi sulgema, on töötukassas olemas töötasu hüvitis. Keerulisel ajal on hea, kui keegi tuleb appi. Selleks, et inimesed ei jääks palgata, ettevõtted ei peaks koondama või oma uksi sulgema, on töötukassas olemas töötasu hüvitis.

    Töötukassa hüvitab töötajale 70% tema varasemast keskmisest palgast. Andmed tulevad Maksu- ja Tolliametist. Et abi saaksid paljud, on hüvitise maksimaalne suurus ühele töötajale 1000 eurot kuus (brutos). Lisaks töötukassa panusele maksab tööandja oma töötajale tasu vähemalt 150 eurot (brutos).

    Hüvitist saab taotleda tööandja, kes vastab kahele tingimusele kolmest:

    1. Ettevõtte käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;

    2. Vähemalt 30% ettevõtte töötajatest ei ole kokku lepitud mahus tööd anda;

    3. Vähemalt kolmekümnel protsendil ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

    Hüvitist makstakse töölepinguga töötajale, kellele pole kokku lepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

    Kust alustada? Tööandja uurib hüvitise taotlemise tingimusi. Kas ta vastab kahele kriteeriumile kolmest ja räägib oma töötajatega. Seejärel maksab töötaja arvele oma osa palgast vähemalt 150 eurot, võimalusel rohkem. Kohe pärast seda saab tööandja või volitatud isik viie kalendripäeva jooksul esitada avalduse e-töötukassas.

    Pane kirja ettevõtte nimi ning nende töötajate andmed, kellele pole tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Märgi ära, millistele kriteeriumitele ettevõte vastab. Lisa tõend või väljavõte. näiteks e-MTA maksukohuslaste registri väljavõtte käibe kohta, rahavoogude aruanne tulude kohta või dokument töötajatele töötasu vähendamisest teatamise kohta. Kinnita ja saada. Andmeid kontrollitakse ja kui on tarvis, küsib töötukassa mõne küsimuse või tõendi lisaks.

    Viie kalendripäeva jooksul tehakse otsus, milles saavad teada nii tööandja kui töötaja. Hüvitis laekub positiivse otsuse korral töötaja pangakontole. Hüvitist saab iga töötaja kohta maksimaalselt kahe kuu eest ja tööandja saab ise otsustada, kas need kuud on märts ja aprill, aprill ja mai või hoopis märts ja mai või on tuge vaja vaid ühel kuul. Taotlusi saab teha ühe kuu kaupa, sest töötajad, kellele toetust küsitakse ja kriteeriumid, mille alusel seda soovitakse võivad ju muutuda.

    Jäid hätta või tekkis küsimusi, uuri töötukassa kodulehelt rubriigist “Toetused ja hüvitised” või saada e-mail.

    Maksumäärad 2020. aastal

    • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
    • Maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ja aastas kuni 6000 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
    • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 540 eurot (2017. aastal kehtinud 500 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 178,2 eurot kuus
    • Miinimumpalk on 540 eurot kuus või 3,21 eurot tunnis (bruto)
    • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%
    • Kogumispensioni makse määr on 2%. Seoses Riigikogus menetluses oleva seaduse eelnõuga 108SE kohustusliku kogumispensioni reformi kohta võivad maksustamise reeglid muutuda 2020

    Allikas: EMTA

    Töötaja registreerimisel tuleb ära märkida ka töötaja ametinimetus ja töökoha aadress

    Alates 1. juunist muutus kohustuslikuks töötaja registreerimisel ära märkida töötaja ametinimetus ja töökoha aadress. Ilma nende andmeteta ei saa edaspidi uusi töötamise kandeid teha ega olemasolevaid muuta või lõpetada.

    Maksu- ja tolliameti (MTA) sõnul on muudatus vajalik, et riik saaks koguda täpsemaid andmeid töökoha ja ametite kohta. Leiti, et tööandjatele lisanduv halduskoormus on kõige väiksem, kui töökoha aadress ja ametinimetus kantakse tööandjatele juba tuttavasse töötamise registrisse. Tavaliselt on seda infot saadud rahvaloendustelt. Järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub 2021. aastal ja see on kavas läbi viia juba registrite baasil.

    Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimisel on abiks juhendid, mis asuvad töötamise registris ja MTA veebilehel.

    Allikas: EMTA

    Maksumuudatused 2019 aastal

    Maksumuudatused 2019 aastal

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
  • Maksuvaba tulu on 500 eurot kuus ja aastas kuni 6000 eurot (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 500 eurot (2017. aastal kehtinud 470 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus
  • Miinimumpalk 540 eurot kuus või 3,21 eurot tunnis (bruto)
  • Kas Sina oled juba tegeliku kasusaaja äriregistris avaldanud?

    Kui Sa veel ei ole seda teinud, siis tee seda kindlasti enne 31.10.2018.

    Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ning teatud sihtasutuste puhul. Muudel juhtudel on juriidilise isiku juhatus kohustatud äriregistrile deklareerima oma tegeliku kasusaaja andmed enne 31.10.2018

    Protseduur ise on väga lihtne, tuleb siseneda ettevõtjaportaali ja avalehel, kuhu kuvatakse Sinuga seotud ettevõtted, saad oma andmed lisada.

    Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

    1. septembrist jõustuv muudatus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas.

    Maksumäärad 2018 ja olulisemad maksudemuudatused

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
  • Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2017. aasta keskel, siis II samba maksed peetakse kinni kuni 2017. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2018. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.
  • 2017. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2018. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2018). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2017. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2017. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2017. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2018).
  • Allikas: www.emta.ee

    Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018

    Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018. aastal:

  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.
  • Aastatulu hulka arvestatakse:

  • tulumaksuga maksustatav tulu (sh välismaalt saadud tulu)
  • välismaal saadud töötasu ja muu tasu ning dividend, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata
  • Eesti äriühingult saadud dividend või omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud
  • ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu võrra
  • *Tulu arvestatakse brutotasust.

    Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tulumaksu kinnipidaja (nt tööandja, Sotsiaalkindlustusamet).

    Allikas: EMTA

    Erisoodustuste muudatused alates 1. juuli 2017

    Alates 1. juulist 2017 ei loeta erisoodustuseks enam järgmisi tööga seotud soodustusi.

    Töötaja transport tööle ja koju.
    Tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel ei loeta erisoodustuseks, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

    Osalusoptsioonide omandamine.
    Osalusoptsioonide omandamist ei loeta erisoodustuseks, kui osalusoptisooni alusvaraks on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, kui osalus omandatatakse mitte varem kui kolma aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates.

    Puudega töötajale abivahendite andmine.
    Erisoodustuseks ei loeta puudega töötajale abivahendite andmiseks tehtud kulutusi 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksutud summast.

    Töötaja majutuskulud.
    Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks tehtavaid kulutusi, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus Tallinnas või Tartus. Mujal Eestis 100 eurot.

    Allikas: EMTA