Kas Sina oled juba tegeliku kasusaaja äriregistris avaldanud?

Kui Sa veel ei ole seda teinud, siis tee seda kindlasti enne 31.10.2018.

Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute, hooneühistute ning teatud sihtasutuste puhul. Muudel juhtudel on juriidilise isiku juhatus kohustatud äriregistrile deklareerima oma tegeliku kasusaaja andmed enne 31.10.2018

Protseduur ise on väga lihtne, tuleb siseneda ettevõtjaportaali ja avalehel, kuhu kuvatakse Sinuga seotud ettevõtted, saad oma andmed lisada.

Seaduse järgi on sanktsioon tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule (käesoleval hetkel kuni 1200 eurot) või kuni 32 000 eurot juriidilisele isikule. Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustuse rikkumise eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.

1. septembrist jõustuv muudatus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas.

Maksumäärad 2018 ja olulisemad maksudemuudatused

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
  • Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018
  • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus.
  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
  • Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal aadressil tuleb eakate töötajate puhul kontrollida kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamise lõpukuupäeva (kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus lõpeb II samba pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril). See tähendab, et näiteks, kui pensioniikka jõudnud töötajal algasid kogumispensioni väljamaksed 2017. aasta keskel, siis II samba maksed peetakse kinni kuni 2017. aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2018. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil.
  • 2017. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2018. aasta määrades ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2018). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2017. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2017. aasta määrasid ning deklareerida maksud ja maksed 2017. aasta detsembri eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. jaanuar 2018).
  • Allikas: www.emta.ee

    Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018

    Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. 2018. aastal:

  • aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,
  • aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400),
  • aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.
  • Aastatulu hulka arvestatakse:

  • tulumaksuga maksustatav tulu (sh välismaalt saadud tulu)
  • välismaal saadud töötasu ja muu tasu ning dividend, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata
  • Eesti äriühingult saadud dividend või omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud
  • ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu võrra
  • *Tulu arvestatakse brutotasust.

    Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tulumaksu kinnipidaja (nt tööandja, Sotsiaalkindlustusamet).

    Allikas: EMTA

    Erisoodustuste muudatused alates 1. juuli 2017

    Alates 1. juulist 2017 ei loeta erisoodustuseks enam järgmisi tööga seotud soodustusi.

    Töötaja transport tööle ja koju.
    Tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel ei loeta erisoodustuseks, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab transporti sõidukiga, millel on vähemalt kaheksa istekohta või bussiga liiklusseaduse tähenduses.

    Osalusoptsioonide omandamine.
    Osalusoptsioonide omandamist ei loeta erisoodustuseks, kui osalusoptisooni alusvaraks on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, kui osalus omandatatakse mitte varem kui kolma aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates.

    Puudega töötajale abivahendite andmine.
    Erisoodustuseks ei loeta puudega töötajale abivahendite andmiseks tehtud kulutusi 50% ulatuses talle selle aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksutud summast.

    Töötaja majutuskulud.
    Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks tehtavaid kulutusi, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara ning kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus Tallinnas või Tartus. Mujal Eestis 100 eurot.

    Allikas: EMTA

    Ettevõtja saab käibemaksukohustuslase numbri nüüd automaatselt

    Maksu- ja tolliamet (MTA) kaasajastas käibemaksukohustuslase registreerimise teenuse, mis võimaldab kõik toimingud teha e-maksuametis/e-tollis ning saada automaatselt vastus oma registreerimistaotlusele.

    Igal kuul registreeritakse käibemaksukohustuslaste registrisse (KMKR) ligi 950 isikut ning kustutamise avaldusi laekub 600 ümber. Uus e-teenus muudab käibemaksukohustuslaseks registreerimise usaldusväärse maksumaksja jaoks senisest lihtsamaks ja menetluse kiiremaks, sest registreerimise aluseks olev automaatne riskide hindamine on tehtud juba enne avalduse esitamist.

    „Nii saab korras maksuajalooga ettevõtja käibemaksukohustuslase numbri kohe, kui on avalduse esitanud ja märkinud ära soovitud registreerimise kuupäeva,“ selgitas MTA teenindusosakonna juhataja Triin Raaper. See tähendab ettevõtja jaoks olulist ajalist kokkuhoidu, sest pole vaja külastada bürood ja numbri saab oluliselt kiiremini kui varem.

    Esmakordselt ettevõtlusega alustajatel tuleb küll arvestada sellega, et neil tuleb vastata mõnele täpsustavale küsimusele, aga seda saab samuti teha mugavalt sealsamas elektroonses keskkonnas. Amet pakub ka alustavatele ettevõtjatele nõustamist, et uued maksumaksjad saaksid juba registreerimisel vajaliku info maksude deklareerimise ja tasumise kohta.

    Käibemaksukohustuslase numbri saamiseks tuleb siseneda e-maksuametisse/e-tolli. Seejärel tuleb lisada volitus „KMKR avalduse esitamine“, ka juhatuse liige peab ennast volitama, samuti saab õiguse numbri esitamiseks anda kellelegi teisele. „Edasi tuleb lisada info oma ettevõtte kohta ning seejärel juba kas kuvatakse number või kui me soovime avalduse veel üle vaadata, siis ka mõni päev oodata,“ lisas Raaper.

    Lisaks registreerimise avaldustele saab uue lahenduse abil esitada ka teisi käibemaksukohustuslase registriga seotud avalduste liike, v.a käibemaksugrupi registreerimise ja kustutamise avaldusi.

    Loe edasi: EMTA kodulehelt.

    Ettevõtete finantsanalüüs

    Pakume uue teenusena ettevõtetele finantsanalüüsi, mis aitab omanikel paremaid juhtimisotsuseid teha ja näha, kas “laev tüürib õiges suunas”. Analüüsiks kasutatakse erinevaid meetodeid ja leitakse suhtarve, mis aitavad näha ettevõtte kasumlikust, efektiivsust, maksevõimet ja millised oleks võimalused laenu saamiseks. Ainult arvepidamine seda ei võimalda ning mis kasu õieti on numbritest aastaaruandes, kui ettevõtte juhil finantsanalüüsi võime puudub? Ulatame siinjuures oma abikäe.

    Võta meiega ühendust…

    Mis on valitsuse kavandatav ettevõtluskonto?

    Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile ettevõtluskonto seaduse eelnõu. Ettevõtluskonto on täielikult aruandlusevaba ning soodne, 20-protsendise maksumääraga ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

    “Maailma majandusfoorumi värske aruande kohaselt on Eesti kõige ettevõtlikum riik Euroopas, kuid me ei tohi loorberitele puhkama jääda,” ütles rahandusminister Sven Sester ja lisas, et bürokraatiavaba ja madalama maksumääraga ettevõtluskonto teeb väikeettevõtluse Eestis veel lihtsamaks ja mugavamaks ning aitab nii meil oma edumaad hoida. Ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ning kulutama aega raamatupidamisele. Maksude tasumine toimub pangas avatud ettevõtluskonto vahendusel. Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Kui tasutud summa ületab nõutud sotsiaalmaksu miinimumkohustust, kaasneb isikul sellega õigus ravikindlustusele.

    Loodav ettevõtlusvorm on mõeldud eeskätt ettevõtlusega alustajatele ning ka neile, kes täna teistele inimestele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Samuti neile ettevõtjatele, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu kulud raamatupidamisele ei tasu ära. Ettevõtluskonto annab lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja.

    Ettevõtluskonto kontseptsiooni väljatöötamine on valitsuse tegevusprogrammi eesmärk väikeettevõtluse atraktiivsemaks muutmiseks ning aruandluse lihtsustamiseks.

    Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

    Allikas: Rahandusministeerium

    Kes kannab kodukontori kulutused?

    Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 märgib, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks TLS-i §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. TLS-i §-s 5 on toodud töölepingus kohustuslikult kajastamisele kuuluvad andmed, kusjuures ühe kohustusliku tingimusena tuleb näidata töö tegemise koht.

    Kas tööks vajalikud töövahendid (nt arvuti, tarkvara, internet) ja töökohaks vajaliku laua ja tooli peab soetama töötaja oma kulude arvel või ikkagi tööandja ning kas korteri kommunaalteenuste kulu tuleb tervikuna kanda ainult töötajal. Seda küsimust selgitab TLS, mille § 6 lg 7 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks TLS §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu.

    Lisaks näeb tulumaksuseaduse (TMS) § 12 lg 3 ette, et füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei peeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi.

    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette tööandja kohustused ohutu töökeskkonna tagamiseks, kusjuures selle seaduse § 121 lg 3 sätestab, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi. Seega peaksid tööandja ja töötaja kirjalikult kokku leppima töötaja kodus töötamise tingimused, tööandja kohustused töökoha sisustamisel ja töötajal tekkinud kulude (nt kommunaalkulud) hüvitamine.

    Eriti oluline on kokku leppida, et töötaja annab teatud osa oma eluruumist (näiteks ühe toa või teatud ruumid) tööandja valdusse, et tööandja saaks töökoha sisustamiseks ja sidepidamiseks tehtud kulutusi lugeda oma ettevõtlusega seotud kuludeks. Maksimaalselt lubatakse kanda kuludeks 50%. Kui ostetakse näiteks lamp töö tegemiseks ja see kantakse tervikuna kuluks, siis tuleks ka tagada, et seda kasutatakse 100% ainult töötegemiseks.

    ​Mis on mikroettevõte ja mis on muutunud majandusaasta aruande esitamises?

    Mikroettevõte on osaühing, mille näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige ja mille müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.

    Mikroettevõtjatel on vähenud bilansi ja kasumiaruannete kirjete arv ja aastaaruande lisades tuleb avalikustada vaid seaduses nimetatud informatsioon (kuni kolm lisa).

    Meie hinnad mikroettevõtete majandusaasta aruannetele algavad 35 eurot. Hindadele lisandub km.

    Küsi lisainfot info@eraamatupidaja.ee

    Maksumuudatused 2017 aastal

    Maksumuudatused 2017 aastal

    • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%
    • Maksuvaba tulu on 180 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
    • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus)
    • Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot (2016. aastal kehtinud 390 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 139,75 eurot kuus
    • Miinimumpalk 470 eurot kuus või 2,78 eurot tunnis (bruto).

    INF 14
    Tuleb esitada 1.veebruariks, deklareerida isikliku auto kasutamise hüvitis nagu varemgi, kuid nüüd lisaks ka tööandja poolt makstud tasemekoolituse kulud.

    Tööandja makstava haigushüvitise 2. ja 3. päeva sotsiaalmaksuvabastus
    Tööandja peab maksma haigushüvitist 4-8. töövõimetuspäeva eest, 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Seda tasu sotsiaalmaksuga ei maksustata. Kui tööandja otsustab rohkem maksta, siis kuni töötaja keskmise töötasu ulatuses samuti sotsiaalmaksuga ei maksustata. 1.-3. tööpäev on tasustamata ja seda kohustust tööandjale pandud jätkuvalt ei ole. Küll anti nüüd tööandjale täiendav soodustus, kui otsustatakse kompenseerida ka 2.-3. haiguspäev, siis saab seda teha sotsiaalmaksuvabalt, kuni töötaja keskmise töötasu ulatuses.