Raamatupidamise sõnastik / sõnaraamat

A

Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad.
Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm.
Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks.
Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna.
Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool).
Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms.
Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm.
Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes. Vara maksumuse kulumise tõttu vähenenud osa.
Amortisatsioonikulu – Tootmiskuludesse kantav amortisatsioonisumma.
Amortisatsiooniperiood – Raamatupidamise sise-eeskirjades määratud ajavahemik, mille kestel mingit liiki põhivara maksumus kantakse kuludesse.
Arendusfaas – Toote elutsükli lõik, mille kestel uut toodet veel ei müüda, aga kulutusi selle loomiseks ja müümiseks juba tehakse.
Aruandeperiood – Aruandeajavahemik; ajavahemik (kuu, kvartal, aasta), mille kohta koostatakse raamatupdamisaruanne.
Assotsiatsioon – Liit, ühendus või organisatsioonide koondis ühiste majanduslike, poliitiliste või muude eesmärkide saavutamiseks.
Atesteerimine – Tööalaste teadmiste taseme hindamine; asutuse või isiku toimimisvõime ja selle taseme hindamine ning selle kohta vastava tunnistuse väljaandmine.
Audiitorfirma – Ettevõtete audiitorkontrollile spetsialiseerunud firma, mis lepingute alusel sooritab järelevalvet klientide raamatupidamise ja raamatupidamisearuannete andmete tõelevastavuse üle.
Audiitor – Atesteeritud ja audiitorivande andnud sõltumatu välisrevident, kes kontrollib, kas ettevõtte finantsaruanded peegeldavad õigesti ettevõtte majandustulemusi.
Arvelduskonto – Pangakonto arvelduste tegemiseks; sisse- ja väljamaksete sooritamise universaalkonto.
Äriidee – Idee, mida saab ära kasutada ärilistel eesmärkidel, kasu saamiseks.
Ärieetika – Eetika valdkond, mis käsitleb äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Õpetus ausast ettevõtlustegevusest.
Ärinimi – Äriregistrisse kantud nimi, mille all FIE või äriühing tegutseb.
Äriplaan – Detailne ja põhjendatud ettevõtte äriidee, eesmärkide ning kavandatava äritegevuse kirjeldus koos finantsprognoosidega.
Äriühing – Õiguslik vorm ettevõtlusega tegelemiseks.

B

Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel.
Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev.
Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid.
Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused.
Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse.

D

Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub.
Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb.
Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest.
Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad.
Deviisid – Kõik välisrahas maksevahendid alates välisriikide paberrahast ja väärtpaberitest ning lõpetades välisvekslitega.
Diskonto – Veksli ennetähtaegsel väljaostmsel või edasiandmisel võlasumma nimiväärtusest tehtav mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe.
Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale, kui ta ostab veksleid enne nende maksetähtpäeva saabumist.
Diskontomäär – Intressimäär, mida kasutatakse teatava suurusega tulevikukapitali nüüdisväärtuse leidmisel.
Dividend – Osa äriühingu kasumist, mis makstakse välja selle osanikele/aktsionäridele.
Dividendimäär – Aktsia pealt saadava aastadividendi ja aktsia turuhinna jagatis protsentides, mis näitab aktsia jooksvat tulu.
Dotatsioon – Rahaline annetus; riiklik toetus ettevõttele või organisatsioonile kahjude katteks või kindlaks otstarbeks.

E

Eelarve – Kavandatud tegevuse ja oodatavate tulemuste rahaline väljend. Eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, millest juhindutakse tehingute sooritamisel.
Eelarve puudujääk – Summa, mille võrra eelarves ette nähtud kogukulutused ületavad eelarvetulusid (nende hulka ei arvestata laene).
Eeldatav tulu – Kõigi võimalike tulude aritmeetiline keskmine, mis on kaalutud nende esinemise tõenäosusega.
Eeldatav väärtus – Näitaja, mis ühendab sündmuste asetleidmise võimalikkuse subjektiivse hinnangu ning selle sündmusega seonduva hälbe (tulud ja kulud vm.).
Eelisaktsiad – Aktsia, mis tagab omanikule kindlaksmääratud suurusega dividendide saamise õiguse olenemata ettevõtte majandustulemustest, kuid ei taga hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul.
Efektiivne tulumaksumäär – Tulumaksukulu jagatud kasumiga enne tulumaksu.
Ekvivalent – Võrdväärne vahetusobjekt. Samaväärne ese, suurus või hulk; hüvitus, tasu; teise kauba väärtust väljendav kaup.
Elastne nõudlus – Olukord, kus hinna alanemine suurendab kogu tootekategooria läbimüüki hinnaalanduse protsenti ületava protsendi võrra.
Emaettevõte – Raamatupidamise seisukohalt ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet ja mille aktsiatest emaettevõte omab vähemalt 50%.
Emissioon – Emitendi ühekordse otsuse alusel väljalastud samaliigiliste väärtpaberite kogum. Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult.
Ettemakse – Enne kohustusliku maksetähtpäeva saabumist õiendatud või saadud makse (ka võla tagasimakse). Tehtud ettemakseid arvestatakse bilansi aktivas tegelikult väljamakstud summadena. Saadud ettemaksed esinevad majandusüksuse bilansis eri kirjena passiva poolel.
Evalvatsioon – Hinnamäärang, mis tahes müüdava objekti kohta; raha kursimäärang.

F

Faktooring – Tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük.
Finantsaruanne – Ainult rahalisi näitajaid sisaldav aruanne, mis koostatakse finantsraamatupidamise andmete põhjal majandusüksuse tegevuse põhitulemuste kohta.
Finantsinstrument – Finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise vahend.
Finantsnäitajad – Ettevõtte rahanduslikku seisundit iseloomustavad näitajad, mis võimaldavad teha üldistavaid järeldusi ettevõtte seisundi kohta või selle osa kohta üldises majanduses.
Finantsplaan – Ettevõtte numbriline tegevusplaan, mille abil kavandatakse ettevõtte majandustulemused ja finantsseisund plaaniperioodiks.
Finantsrisk – Rahalisel kujul avalduv risk; risk saada kahju toorme-, kinnisvara, intressimäära jm. hindade muutumise tagajärjel.
Franko – Märge, mis näitab seda, et saatekulud maksab saatja; saatmiskuludest vaba.
Frantsiis – Frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaheline pikaajaline leping, mis lubab frantsiisivõtjal vastava tasu eest kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust.
Fusioon – Kahe või enama ettevõtte ühinemine üheks ettevõtteks; ühe korporatsiooni omandamine teise poolt.
Futuur – Tuletisväärtpaberi liik; tuleviku tehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa).
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – Inimene, kes tegutseb ettevõtjana (pakub oma nimeltasu eest kaupu või teenuseid) ja on end registreerinud äriregistris.

G

Goodwill – Ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne.

H

Hetkehind – Kauba maksumus hetkel kehtivates hindades. Hind, mida makstakse sularahas tehingu sõlmimise kuupäeval.
Horisontaalne integratsioon – Ettevõtete integratsioon, mille puhul ühinenud ettevõtted võistlevad omavahel.
Huvide konflikt – Konflikt, mis tekib, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste täitmisel otsuse, või osalema sellise otsuse tegemisel, mis mõjutab tema enda või tema sugulaste majanduslikke huvisid.
Hüperinflatsioon – Väga kiire inflatsioon, mille puhul raha ostujõud võib väheneda aasta jooksul mitusada protsenti või enam.
Hüvitis – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus.

I

Intress – Rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha laenuks andmise eest.
Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse.
Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas).
Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol.
Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes.
Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm.
Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks.
Investeerimisintress – Intress, mida saadakse kas kapitali kasutada või laenuks andmise eest.
Investeering – Rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel.
Investor – Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes paigutab selle raha mingisse ettevõttesse või väärtpaberitesse.

J

Jaostulu – Lihtaktsiate omanikele pärast eelisaktsiate dividendide maharvamist jääv puhastulu ühe lihtaktsia kohta. Võidakse arvutada kas ainult aktsiate kohta või ka aktsiatega võrdsustatavate väärtpaberite kohta.
Jooksevkonto – Pangakonto, millel olevat raha saab alati kasutada. Levinuim pangakonto liik. Maksebilansi osa, mis hõlmab tähtsamaid osabilansse.
Jooksevkulud – Majandusprotsessi kestel tehtavad kulud, mida eristatakse ettevalmistus- ja lõppkuludest.
Juurdehindlus – Müüja poolt kauba hinnale lisatav juurdearvatis, mis koosneb müüja üldkulusid katvast summast ja müüja kasumist; jae- ja hulgihinna vahe.
Jääkväärtus – Vara väärtus selle kasutusea lõpus; summa, mida loodetakse saada vara mahakandmisel või müümisel.
Järelmaksuga müük – Müük, millega vara siirdub ostja valdusse lepingu allakirjutamise hetkel, raha selle eest makstakse aga osade kaupa lepingus ettenähtud aja kestel. Omandiõigus läheb ostjale hetkel, millal kõik osamaksud on tasutud.

K

Kahjum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse negatiivne tulem (tulude ja kulude vahe).
Kahjutasu – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus.
Kalkulatsioon – Tehete jada, millega tehakse kindlaks toote omahind, kauba jaehind, veotariifi jm. Arvutamise lähteandmeteks on tootmis- või soetamiskulud, maksud, palgad jm. Tulemus sõltub nii lähteandmetest kui ka arvutamise viisist.
Kapital – Väärtus või omand, mida saab kasutada uute toodete ja teenuste valmistamisel. Raamatupidamislik termin, mis kajastab ettevõtte varade suurust. Kapital jaguneb kaheks: omakapital ja võõrkapital.
Kassapõhine arvestus – Majandustehingute kajastamine vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele.
Kassaseis, kassasaldo – Ettevõtte kassas olev sularaha, hoiustamata käibedokumendid (nt. tšekid) jm.
Kassatulu – Võlakohustuse tähtpäevaväärtus miinus pangadiskonto.
Kassapuudujääk – Summa, mille võrra kassas on raha vähem kui kassaraamatu järgi peaks olema.
Kasum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse positiivne tulem (tulude ja kulude vahe).
Kasumi- ja kahjumiaruanne – Ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta (või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude ja kulude allikatest. Vt. ka Raamatupidamise seadus.
Kasumiaruanne – Mingi ajaperioodi (näiteks aasta) kohta koostatud tulude ja kulude aruanne.
Keskmine kulu – Keskmine omahind; kulu ja selle tulemusel valminud ühikute arvu jagatis.
Kindlustushüvitus – Summa, mis makstakse kindlustusvõtjale välja kindlustusjuhtumi esinemisel.
Kliiring – Vastastikune võlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus.
Kliendikonto – Konto, mis on mingi rahatehingute spetsialisti või vahendava firma poolt avatud oma kliendi nimel.
Kohustus (võõrkapital) – Ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta.
Kollektiivleping – Tööläbirääkimiste tulemusena sõlmitav leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused.
Komisjonitasu – Tükipalga erivorm, mida töötajatele makstakse näiteks mingi protsendi ulatuses kauba läbimüügilt.
Kommertskinnisvara – Tulutoov kinnisvara, näiteks kaubanduskeskused, restoranid, kontoriruumid, territooriumid, kuhu kavatsetakse ehitada tootmispindu.
Konfidentsiaalne informatsioon – Ettevõtja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline või muu ärialane teave, mille avaldamine ei ole kohustuslik, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste,
Konkurents – Turuosaliste püüdlemine ühesuguse eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Isik või ettevõte, kes pakub samasuguseid või asendavaid tooteid ja teenuseid ning kasutab kõiki võimalusi oma turu laiendamiseks.
Konkurentsieelis – Konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just antud ettevõtte tooteid.
Konsolideerimine – Konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega.
Konto saldo – Kontojääk arvestusperioodi lõpul, konto deebet- ja kreeditkäivete vahe.
Kutseline raamatupidaja – Raamatupidaja, kes on andnud teatud eksamid, omab teatud kogemust ning vastab muudele esitatud nõuetele.
Kõrvaltoode – Põhitoote kõrval valmistatav toode, millel on tavaliselt põhitoodangust madalam turuväärtus (kasutatakse näiteks tootmisjääke).
Kreditoorne võlgnevus – Majandusüksuse poolt võlausaldajaile tasumata arved laenud, laenuvõlg.
Käibemaks – Maks ettevõtte hulgi- või jaekäibelt, mille osatähtsus lõpptarbimises on seda suurem, mida rohkem vaheetappe toode läbib.
Käibevahendid – Ettevõttesse investeeritud rahasumma, mida kasutatakse jooksvas majanduslikus tegevuses ja mis pöördub tagasi müügitulude näol.
Käibevara – Vara, mis eeldatavasti kasutatakse ära ühe aasta jooksul.
Käsiraha – Rahasumma, mis makstakse müüjale lepingu kinnituseks enne kauba üleandmist ning arvestatakse pärast ostuhinnast maha. Kui lepingut ei täideta, siis käsiraha ei tagastata.

L

Laen – Kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta.
Laenukulude maksumus – Näiteks laenuintressid, laenuvõtmisega kaasnevad tasud jne. Võib kajastada kuluna või kapitaliseerida laenu abil soetatud vara soetusmaksumuses.
Laenurisk – Oht, et laenudeks välja antud või investeeritud kapitali ei saada laenuvõtjalt tagasi. Riski suurust mõjutavad tegurid: info usaldusväärsus, laenu usaldatavus, laenutagatis, laenu taotlejale kuuluva ettevõtte puhasväärtus, laenuvõtja sissetulekute ehk rahavoo maht ja stabiilsus.
Lepingu ülesütlemine – Lepingu lõpetamine (tühistamine) mingi ettenähtamatu asjaolu tõttu, mis teeb selle täitmise võimatuks või ebaseaduslikuks.
Liigpakkumine – Turuseisund, kus pakkumine ületab märgatavalt nõudmist.

Liising – Tehing, mille korral liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja, küsides selle eest intressi.
Liisinguleping – Leping, milles liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse ning liisinguvõtja kohustub maksma kasutatava eseme eest tasu.
Linkpiduriefekt – Nähtus, et üldnõudluse kasvades hinnad tõusevad, ent üldnõudluse vähenedes ei lange, vaid jäävad endiseks.
Likviidsus – Likviidsus näitab, missuguse ajaga ja kui kergelt on võimalik varasid muuta sularahaks või siis selle ekvivalentideks (nt rahaks pangakontol), et kasutada seda millegi ostmiseks või võlgade tasumiseks.
Lõpetamata toodang – Osaliselt valmis tooted, mis vajavad veel töötlemist. Raamatupidamises arvestatakse tavaliselt saldomeetodil, lahutades kõigi tootmiskulude üldsummast valmistoodangu maksumuse tegelikus omahinnas.
Lõppbilanss – Majandusüksuse bilanss majandusaasta või mis tahes muu arvestusperioodi lõpul. Lõppbilansikirjed peavad olema täpselt samasugused kui järgneva perioodi algbilansi vastavad kirjed.
Lõppsaldo – Majandusüksuse bilanss majandusaasta või mis tahes muu arvestusperioodi lõpul. Lõppbilansikirjed peavad olema täpselt samasugused kui järgneva perioodi algbilansi vastavad kirjed.
Lõpetatud lepingu meetod – Meetod, mille kohaselt pika tähtajaga projektide puhul ei arvestata mingeid tulusid enne projekti lõpetamist.
Lühiajaline kohustus – Kohustus, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul.
Lühiinvesteering – Ettevõtte investeeringud, mis likvideeritakse aastaga või lühema ajaga; nt. kaubavarude ja debitoorsete võlgade hooajalised suurenemised.

M

Maksuvaba miinimum – Summa, mille ulatuses eraisiku tulu ei maksustata tulumaksuga.
Mittekapitaliseeritavad kulud – Kulud, mis ei peegeldu bilansis vaid kantakse kohe kasumiaruandesse.
Muutuvkulu – Kulu, mis muutub proportsionaalselt tegevuse mahu muutumisega.

N

Netopalk – Palk, mille saab töötaja pärast brutopalgast maksude mahaarvamist reaalselt kätte.
Nullsaldo – Konto seis, kui selle deebet- ja kreeditkäive on võrdsed ning saldo on null.
Nõudlus – Toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta teatud hinna juures kindlal ajahetkel.

O

Omahind – Ühe tooteühiku tootmise kulu, mis leitakse, jagades tootmiskulu tooteühikute arvuga.
Omakapital (netovara) – Ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis koosneb põhiliselt omanike poolt tehtud sissemaksetest ja kasumist.
Optsioon – Õigus teatava aja jooksul lepingus ettenähtud tehingut lõplikult sooritada või sellest loobuda; tuletisväärtpaber, mis annab õiguse alusväärtpaberite ostmiseks või müümiseks määratud tähtajal määratud hinnaga.
Ostukonto – Konto, milles arvestatakse jooksval arvestusperioodil ostetud kaupade maksumust.
Ostumaks – Tarbekaupadelt võetav maks, mida tasub ostja.

P

Palk – Tasu, mida tööandja maksab töötajale tehtud töö eest.
Palgavõlgnevus – Tööandja poolt töövõtjale palgapäeval maksmata jäänud palga summa.
Pankrot – Kohtu väljakuulutatud maksevõimetus. Juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras.
Pant – Laenuvõtjale kuuluv vara, mille väärtus on küllaldane, et tagada tema poolt saadud võla tagasisaamist.
Passiivne maksebilanss – Maksebilanss on passivne kui laekunud summa (deebetpool) on väiksem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool).
Pehmed kaubad – Börsiargoos kasutatav väljend teravilja, kohvi, kakao, villa, puuvilla jt. kohta.
Pensionifond – Sihtotstarbeline lepinguline investeerimisfond; rahasumma, millest fondi osanikele nende pensionile jäämisel pensione makstakse.
Pereettevõte – Ettevõte, mida kas täielikult või valdavalt omavad ühe perekonna liikmed, kes osalevad ettevõtte juhtimises ja tegevuses.
Pikaajaline kohustus – Kohustus, mille tasumise tähtaeg on kaugemal kui üks aasta.
Pikaajaline võlg – Laenuvõlg, mida ei ole tarvis tagasi maksta enne aasta möödumist.
Puhaskahjum – Summa, mille võrra perioodi kulud ületavad sama perioodi tulusid.
Puhasteenistus – Isikule jääv tulusumma pärast seda, kui kõik maksud on maha arvatud.
Puudujääk – Tegelikult olemas oleva rahasumma või kaubakoguse vahe, mis arvestuste kohaselt peaks olemas olema.
Põhivara – Vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul.
Püsikulu – Kulu, mis jääb erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks.

R

Raamatupidamise põhimõtted – Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millest juhindutakse raamatupidamisaruannete koostamisel.
Rahavoog – Ettevõtte rahaliste vahendite laekumised ja väljaminekud.
Rahavoogude aruanne – Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi raha tegelikke laekumisi ja väljamakseid.
Reinvesteerimine – Investeeringust saadud kasumi investeerimine kas samasse ettevõttesse või samasse riiki.

Rentaablusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele.
Reserv / varu – Kasutatakse varade bilansilise väärtuse vähendamise kontekstis läbi allahindluse konto (näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete suhtes).
Risk – Oht, mille ilmnemisel ettevõtja kaotab oma ettevõtte väärtust.
Revalveerimiskasum – Laos hoitavate varade maksumuse suurenemine nende turuhinna tõusu tagajärjel, mida tehakse kindlaks ümberhindamisel.

S

Segmenteerimine – Turu jagamine teatud tunnuste järgi väiksemateks osadeks – turusegmentideks.
Sihtturg – Toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum.
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – Aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele arvatakse juurde ekspordi ja impordi saldo.
Slump – Majanduse äkklangus.
Soetamiskulud – Kõik ostuhinnale lisanduvad kulud, mis tulenevad vara soetamisest või on sellega kuidagi seotud.
Soetusmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms.
Stardikapital – Rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni selliste tulude laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud.
Strateegia – Üldine tegevuskava pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
Strateegiline juhtimine – Strateegia väljatöötamine ja elluviimine.
Sulgemiskurss – Väärtpaberite hind börsipäeva lõpul.

T

Tagatis – Laenuvõtjale kuuluv vara, mille väärtus on küllaldane, et tagada tema poolt saadud võla tagasisaamist.
Tasuvusaeg – Aeg, mille kestel saadud kasum katab tehtud kulude summa. Leitakse investeeringu ja aasta netolaekumi jagatisena.
Tasuvusanalüüs – Toodangu mahu või müügikäibe uurimine selgitamaks seoseid firma kulude struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele.
Tarbijahinnaindeks – Hinnaindeks, mis mõõdab üksikisikute tarbekauba- ja teenusekorvi hinna muutumist; levinuim hinnaindeks.
Tegevuskulud – Ettevõtte normaalse äritegevusega kaasnev kulu, välja arvatud müüdud kaupade maksumus.
Tekkepõhine arvestus – Majandustehingute kajastamine vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud.
Tootmisvõimsus – Tootmisettevõtte maksimaalselt võimalik toodangu aastane väljalase. Väljendatakse protsentides maksimaalsest võimsusest.
Toote omahind – Ühe tooteühiku tootmise kulu, mis leitakse, jagades tootmiskulu tooteühikute arvuga.
Tootlikkus / tootlus – Väärtuse hulk, mida töötaja suudab luua teatud ajavahemikus.
Tulemustasustamine – Töötasustamissüsteem, mille korral töötasu ei sõltu töötatud ajast, vaid konkreetsetest töötulemustest.
Tulevane väärtus – Olevikus investeeritud rahasumma väärtus mingil hetkel tulevikus; mingil hetkel olemasoleva rahasumma väärtus tulevikus, koosneb selle suurusest antud hetkel pluss selle pealt kuni mingi tulevikuhetkeni, nt. laenutähtaja lõpuni saadav intress.
Tulu – Rahaline sissetulek teenuse või toote müügist.
Turu tasakaal – Olukord, kus nõutavate ja pakutavate toodete või teenuste kogused on teatud hinna juures võrdsed.
Turuhind – Hind, mille puhul nõudlus ja pakkumine turul on võrdsed.
Turundus – Tegevuste kogum, mis hõlmab turundusuuringuid, toote kujundamist, jaotuskanalite valikut, hinnapoliitikat ja turunduskommunikatsiooni, sh müüki.
Täiendkulu – Kulu, mis tekib täiendavalt tegutsemise käigus või mille võrra valitud tegutsemisviisi kulud ületavad alternatiivse viisi kulusid.
Tööleping – Töötaja ja tööandja vaheline leping, millega töötaja võtab endale kohustuse teha kokkulepitud tööd ja tööandja kohustub selle eest maksma tasu. Leping sätestab poolte õigused, kohustuse ja vastutuse.
Töötaja (töövõtja) – Isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu vastavalt lepingule.

U

Unikaalne müügiargument – Ettevõtte poolt esile toodud põhjendus, mille poolest on tema toode või teenus konkurentide pakkumistest erinev ja parem.

V

Viitannuiteet – Aastamaksed, mis sooritatakse pärast annuiteediperioodi lõpust teatud viitaja möödumist.
Vähemusosalus – Äriühingu aktsiate või osade omamine 10-50% aktsiakapitalist.
Võlakiri – Võlakohustust tõendav väärtpaber (sama mis obligatsioon). Fikseeritud tulususega väärtpaber, mille tagasiostu tähtaeg ja intressimaksete suurus on lepingus määratud.
Võlakohustus – Kirjalik tõend selle kohta, et võlgnetakse kellelegi teatud summa ja kohustutakse see teatud ajaks laenuandjale tagasi maksma.
Võõrkapital – Ettevõttel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis tuleb tähtajaks tagasi maksta.